Tehisintellekt (AI) muudab kiiresti tervishoiu nägu  ja vaimse tervise valdkond ei ole erand. AI-l põhinevad rakendused ja digitaalsed tööriistad võivad muuta psühholoogilise abi kättesaadavamaks, personaalsemaks ja tõhusamaks. Kuid koos nende võimalustega kaasnevad ka uued eetilised küsimused ja riskid.

Kuidas AI saab aidata

Tehisintellekt suudab töödelda tohutul hulgal andmeid ning tuvastada mustreid, mida inimene ei pruugi märgata. Näiteks kõne, kirjutise või füsioloogiliste näitajate põhjal saab hinnata varajasi depressiooni või ärevuse märke (Kroenke jt, 2023). AI-põhised vestlusrobotid võivad pakkuda tuge ja psühhoharidust teraapiaseansside vahel, aidates inimestel oma meeleolu jälgida ja toimetulekuoskusi harjutada. Psühholoogid saavad kasutada AI-d ka diagnoosi või raviplaani toetamiseks, et jätta rohkem ruumi tegelikule teraapilisele tööle.

Millal on AI kasulik

Vaimse tervise spetsialistide vastuvõttude kättesaadavust on vaja parandada riigi poolt, kuid AI võib olla väärtuslik abivahend olukordades, kus kahjuks on vaimse tervise spetsialistide juurde pääsemine on keeruline, eriti maapiirkondades, rahalistel põhjustel või on pikad ootejärjekorrad. See võib pakkuda esmast tuge ka neile, kes tunnevad end traditsioonilise teraapia suhtes ebakindlalt. AI integreerimine olemasolevasse süsteemi aitab spetsialistidel märgata varajasi riskitegureid, näiteks suitsiidiriski, eeldusel et neid süsteeme kasutatakse eetiliselt ja inimliku järelevalve all (Torous & Roberts, 2023).

Ohud ja eetilised väljakutsed

AI kasutamisel vaimse tervise toetamisel on siiski ka ohte. Kui algoritmid õpivad andmetest, mis on kallutatud või esindavad vaid osa elanikkonnast, võivad need tugevdada ebaõiglust või tõlgendada teatud inimeste emotsioone ekslikult (Jobin, Ienca & Vayena, 2019). Samuti on väga oluline tagada privaatsus ja andmekaitse, sest vaimse tervise andmed on äärmiselt tundlikud.

Kõige olulisem on aga meeles pidada, et ükski tehnoloogia ei suuda asendada inimlikku kontakti, eriti empaatiat, mõistmist ja usaldust, mis teraapias tekib. Sellised inimsuhete aspektid on psüühika paranemisel kesksel kohal ja jäävad asendamatuks.

Kokkuvõtteks

AI võib olla suurepärane tööriist vaimse tervise toetamisel, kui seda kasutatakse targalt kuna see võib parandada teenuste kättesaadavust, aidata ennetuses ja toetada spetsialiste otsuste tegemisel. Kuid selleks, et tehnoloogia jääks inimkeskseks, on vaja läbipaistvust, regulatsiooni ja koostööd nii arendajate kui ka kliinikutega.

Luminara Psychology’s näeme AI-d mitte kui inimest asendavat, vaid inimest toetavat tööriista – sellist, mis aitab meil paremini mõista, suhelda ja hoolida.

Viited:

• Jobin, A., Ienca, M., & Vayena, E. (2019). The global landscape of AI ethics guidelines. Nature Machine Intelligence, 1(9), 389–399.
  
• Kroenke, K., Torous, J., & Wykes, T. (2023). Digital mental health: Moving from prediction to prevention. The Lancet Psychiatry, 10(2), 85–95.
  
• Torous, J., & Roberts, L. W. (2023). The ethics of artificial intelligence in psychiatry. World Psychiatry, 22(1), 76–83.